Roodium

Roodium on üks maailma kalleimaid väärismetalle, mis on isegi kullast ja hõbedast kallim. Roodiumist ei valmistata ehteid, kuid seda kasutatakse hõbe-ja kuldehete ehis- ja kaitsekattena. Hõbedast valmistatud ehteid rodeeritakse (roodiumiga katmine) just selleks, et nad ei tumeneks ega tuhmuks. Tavaline hõbe teatavasti tuhmub väga kergelt.

Tavaliselt rodeeritakse pigem kallimaid ning vääriskividega ehteid. Rodeerimine lisab ka ehete hinnale ning väärtusele juurde.

Juhul, kui teil peaks olema allergia näiteks nikli suhtes, ei soovitata rodeeritud ehteid, kuna välise vaatluse käigus ei ole võimalik vaadata, kas rodeeritud kihi all on ka kiht niklit (kuna rodeeritud kiht võib kandmisel ära kuluda).

Kui võrrelda roodiumit teiste plaatina gruppi kuuluvate metallidega on roodiumil sära ning ta on ka veidi kõvem. Samuti ei oksüdeeru roodium õhu käes, karda niiskust ega hapete või teiste aggressiivsete keskkondade mõju.

Võrreldes teiste plaatina grupi metallidega on roodium säravam ja kõvem, ei oksüdeeru õhu käes, ei karda niiskust, hapete, väävli, kloori, fluori ja teiste agressiivsete keskkondade mõju. Ta on väga tugev ja tema peegeldamisvõime on ligikaudu 80%, mis on madalam kui hõbedal, kuid korrosiooni- ja temperatuurikindlus on roodiumil palju suuremad.

Roodiumi keemilised omadused

Aatomarv (prootonite arv tuumas): 45
Aatomi sümbol (elementide perioodilisuse tabelis): Rh
Aatommass: 102,90550
Tihedus: 12,41 grammi kuupsentimeetri kohta
Olek toatemperatuuril: tahke
Sulamistemperatuur: 1964 kraadi C
Keemistemperatuur: 3695 kraadi C
Isotoopide arv: 24
Levinumad isotoobid: Üks stabiilne isotoop Rh-103

Omadused

Roodium on üks kuuest plaatinarühma metallist: plaatina, pallaadium, roodium, osmium, iriidium ja ruteenium. See on klassifitseeritud ka väärismetalliks, mis tähendab, et see ei reageeri kergesti hapnikuga, toimib suurepärase katalüsaatorina ning on korrosiooni- ja oksüdatsioonikindel. Plaatinarühma metallide mõned ühised omadused on kõrged sulamistemperatuurid, üldine mittetoksilisus ning vastupidavus kulumisele, oksüdatsioonile ja korrosioonile.

Roodium on plaatinarühmast kõige haruldasem, leides seda ainult üks osa 200 miljonist maakoorest, vahendab Chemistry Libretexts. Roodiumil on madalam tihedus ja kõrgem sulamistemperatuur kui plaatina. Roodiumi ei mõjuta õhk ja vesi kuni 600 kraadini Celsiuse järgi.

Roodiumi avastamine

Roodiumi avastas 1803. aastal inglise keemik William Hyde Wollaston vahetult pärast seda, kui ta oli avastanud elemendi pallaadiumi. Wollaston ekstraheeris roodiumi plaatinamaagi tükist, mille ta oli hankinud Lõuna-Ameerikast. Roodium esineb sageli koos plaatina ladestustega ja seda saadakse tavaliselt plaatina kaevandamisel ja rafineerimisel.

Esimesena hoiatas Wollastonit plaatinamaagis leiduva uue elemendi võimalusest prantsuse keemik Hippolyte-Victor Collet-Descotils, kes arvas, et mõnede plaatinasoolade punane värvus on tingitud tundmatu metalli olemasolust. Pärast mitmeid keemilisi reaktsioone suutis Wollaston eemaldada plaatinamaagi proovist plaatina ja pallaadiumi. Talle jäi tumepunane pulber, mis osutus naatriumroodiumkloriidiks.

Roodiumi kasutusalad

Roodiumi kasutatakse peamiselt katalüüsmuundurites, mis on mõeldud sõidukite heitkoguste puhastamiseks. Roodium – sageli koos pallaadiumi ja/või plaatinaga – saavutab selle, vähendades heitgaasis lämmastikoksiidi. Ilma roodiumkatalüsaatoriteta oleks meie linnade õhk sõidukite heitgaaside tõttu palju halvem.

Kuna roodium on üsna hiilgav ja tuhmumiskindel, kasutatakse seda ehete, prožektorite ja peeglite viimistlusena. Samuti on see legeeritud plaatinaga lennukite turbiinmootorite jaoks. Roodiumi kasutatakse keemiatööstuses katalüsaatorina lämmastikhappe, äädikhappe ja hüdrogeenimisreaktsioonide valmistamisel. Muudeks roodiumi kasutusaladeks on optiliste kiudude, tiiglite, termopaari elementide ja esitulede katmine. Kuna sellel on madal elektritakistus ja see on väga korrosioonikindel, kasutatakse seda ka elektrilise kontaktmaterjalina.

Roodiumi legeeritakse sageli plaatina ja iriidiumiga, et saada oksüdatsioonikindel metall, mis talub kõrgeid temperatuure. Lenntechi andmetel kasutatakse neid sulameid ahju mähistes, pliiatsi otsades, fonograafi nõeltes, kõrge temperatuuriga termopaarides ja takistusjuhtmetes, lennukite süüteküünalde elektroodides, laagrites ja elektrikontaktides.

Roodiumil ei ole teadaolevat bioloogilist kasutust ega ka kasutust eluprotsesside jaoks. Kuigi mõned roodiumiühendid on kantserogeensed, ei ole peaaegu ühtegi juhtumit, kus see element oleks inimesi mõjutanud. Põhjuseks võib olla see, et roodiumiühendeid kohtab nii harva. Katse taimedega on näidanud, et see on plaatina metallide rühma kõige vähem toksiline liige.

Kuigi roodiumi peetakse üldiselt mittetoksiliseks, on mõned selle ühendid mürgised ja kantserogeensed. Looduslikult esinev roodium koosneb ainult ühest stabiilsest isotoobist: Rh-103.